Ka mina tahaks "Minu" sarjas olla

Teed, aga selle va Minu Amazonase lahti ja mõtled, et mille kuradi pärast algavad kõik reisilood sellest, et mees oli paha või naine ei tahtnud enam olla see naine. Või elu polnud üldse selline, nagu ma lootsin. Või midagi uut tahtsin kogeda. Kogesin. Noh, ütleme, et mina olen viimase poole aasta jooksul kogenud omaenda hakkamasaamatust, hullumeelsust, kohvikuid, raha tuulde loopimist. Samuti seda, et kui iga päev pesta hambaid hambapastaga, mis lubab tugevaid hambaid, siis jõuab täitsa raudhammasteni.

Naljakas, et selliseid füsioloogilised tegevused nagu söök, pestud hambad, tehtud meik võivad emotsioone kurnavalt  rõõmsameelseks teha. Mõtled küll, et pole oluline, aga on. Puhas pesu. Jeesus. Mõtled küll, et Poirot on olulisem. Ilusam. Vuntsidega. Just tegin feissari lahti ja avastasin, et movember on tore kuu ja, et IlusaleKolleegile meeldib movember tohutult. Mulle ka. Meeldib IlusKolleeg. Teda muide tunnustati hea teenindamise eest. Ei pane imestama. Aint nüüd on natuke jama. 

Võib-olla tuleks mul kirjutada raamat: "Minu Anija", mis juhtub siis kui oled kirjutanud mõne artikli oma nö raskest elust. Mitte midagi erilist. Sa satud kohalikku lehte kirjutama toredatest ja naljakatest, armastusväärsetest ja hulludest inimestest - võimsa peatoimetaja käe all.