04 detsember 2011

mis saab siis kui

Ta seisis keset tuba, käed taskusse surutud ja meeleolu kahkvel - midagi ta tahtis sellest elust, nii nagu tahetakse vahel armastust või midagi või kedagi või veel midagi või veel kedagi. täna sai ta selle jälle selgeks, kuidas kivi kivile surutakse, kuidas krohv sirgeks patsutatakse ja kuidas higi voolab päikses mööda pruuni köndist keha. täna ta sai aru, et see on ilus. oh, kui talle ainult meeldiks mehed või tema meeldiks meestele, aga ei. Vanda oli poisipeaga ingellik ehitajanna, kellele meeldis higi, meeldis mustus, meeldis remont ja veel midagi. ta surus oma karedad käed veelgi tugevamalt püksitaskutesse ja kuulatas vaikselt enda sees laulvat häält: "Homme peaks emale sõnumi saatma, et kõik on korras, et kõik on korras, ta juba muretseb, kindlasti muretseb."

Ema oli muretsenud juba siis, kui Vanda keset tuba seisis ja suu poolavali talle silma vaatas. Ema oli haiglane, kellest keegi ei hoolinud, isegi Vandale tekitas aegajalt raskusi ema kõhna ja kahvatu keha eest, mida too aina tablettidega toitis. Kui tabletid said otsa, hakkas ema karjuma, mööda tuba ringi trampima, kohta otsima, ennast. Vanda ei suutnud enam. Ühel hetkel ta lihtsalt läks minema. Mida ta tegema pidi? Ja nüüd saatis ema igasugu imelikke sõnumeid oma tütrele, helistas ja Vandal oli hirm.

Vanda mõtles, mis siis kui ema saab teada, et Vanda laob Tallinnas müüri, et mis sis saab. Ta seisis ühiskorteri kolmeteistruudulises toas, vaatas mööda Suur-Ameerikat kihutavaid autosid ja ei teadnud, mis edasi saab. Noh, mis seal ikka. Ema saab hakkama. Ta on nii ilus, et kõik tahavad teda hoida ja kui ta vastu pisut hoiab, ongi kõik korras, aga siiski. Vanda mõtles ka sellele, et mis juhtub, kui ema saab teada, et Vandale meeldivad tüdrukud, kas ema saab pahaseks, kas see halvendab tema seisundit?

Ja nii seisis Vanda edasi nendes kummalistes hetkedes ja ootas midagi ja jättis tänagi sõnumi saatmata, et mis siis saab kui, turgatas ta peast kogu aeg läbi ja lõhkes punase veenina igale poole, et mis siis saab kui.

Aga emale oli lihtsalt leiba vaja, koos piimaga.

Kommentaare ei ole: