27 juuni 2012

koomika ja pannikroonika

ilusate inimeste värk
mõjub mulle nii

on inimesi, on väga koomilisi inimesi
näiteks mina
mul pole endiselt otsale jõudnud
puberteediiga

kardan endiselt kõike Kga seotut

vastik

näiteks seda paganama luuletajannat, kes suutis k-d homoks nimetada kuskil mahaistumisel, teda ma ei suuda lihtsalt neutraalselt vaadata



(olgu ta sis homo, olgu, olgu, selline hea homo, kes saab lapsed ja hea naise
olgu ta sis homo)


------
kuidas tööpäev mõjub? natuke haiglaselt, uni tuleb ja läheb ja mina seisan kas leti taga või tuiskan kuskilt maailma otsast endale raamatuid soetama, nii nagu nad oleksid kogu minu maailm, aga nad on, nad lihtsalt on, nagu mu põhjakõrvetet panngi, mida ma ei saa mitte ühegi ime läbi korralikuks teha, ilmselt tuleb kuskilt liivapaberit küsida, mõnusad-kurjad riidetükid tilbendavad selle küljes nagu oleks mõni hullumeelne krants otsustanud oma hammastega minu poti külge kinni jääda, selline nõid-vaim-surnu, kes tuletaks kogu aeg meelde, et ma olen lohakas ja laisk perenaine, ma muidugi olen ka, seda ma ei viitsi eriti salata, aga just siis tekib mul selline valusotsekohene soov öelda potile, et ma ei tahtnud, et ma ei olnud üldse plaani pannud teda Rivette´ile ohverdada, aga kui ta oleks ainult näinud neid emotsioone ise, sis ta oleks aru saanud, kui põnev on jälgida inimeste lähedust (eriti siis, kui neil inimestel pole minuga mitte mingit pistmist) Roche oli kui Jürka, suured säravad õieli silmad, mis vaatavad igasse suunda ja suunduvad oma vaatamises täitsa inimese sisse, noh, kui mitte filmivaataja, sis tema sisse, Catherine´i sisse, kellel on oluline roll, oluline tunnetuslikkus, oluline valu läbi teha, keda tahaks kaitsta, hoida, hoomata, armastada iga mees, nagu Helen hiljem ütleb: "Olivier on tema pihus, nagu kõik inimesed tema ümber." Midagi metsikut, midagi hirmsat, midagi ilusat, midagi kuuldamatult kuuldavat, mis lõigub meid inimesteks, loomadeks, lindudeks.

vanem vend püüab oma õde takistada armastamisel ja lõpetab joodikuna, heitununa. Rochel aga mingisugusel hetkel on juba täiesti ükskõik, ongi ainult Catherine ja Catherine´il on Roche.

armastada on raske

Kommentaare ei ole: