kodutus ja kodusus - otsin potti, väikest, väikse raha eest

ma kogu aeg küsin
vahel enda
vahel kaartide käest
et keda ma armastama peaks
vahel on tunne, et see on oluline
see küsimus

et vastus on veel olulisem
väike prints ehmatab ära
surun huuled ta ruudulisele pluusile
ta lõhnab nagu mina

tal on säravad pruunid silmad

ja mu hing on kinni

aga kõik on otsas
kõik on läbi
kõik

miks ma nii kategooriline olen?
ma teeks talle ainult haiget
ja tema teeks mulle ka
sellepärast olengi

Bob Marley: The truth is, everyone is going to hurt you. You just gotto find the ones worth suffering for.

Vahel on mul täpselt selline tunne nagu tema kirjeldab oma piltides. Boris Mihailov ma mõtlen:

kuidas sinuga tuttavaks saada sellel hommikul, kui ma pole kõige ilusamini riides ja mu juuksed liibuvad pähe kinni ja kõik tundub ühtviisi inetu ja ilus korraga

mul on külm
mul on pea alati külm
aga midagi pole ju teha
kõik kamandab mind otsima
paremat kohta
soojemat
ja sinu juurde ma ju enam
tulla ei saa
lähen sinna
kus on vangivalvurid
isata lapsed

ja pisike uberik

millele võib-olla
võin nimeks panna
Kodu?
et ma sis otsustasingi selle nüüd ära
et ma tahan elada
imelikus pansionaadis imelike inimestega
kellel on selja taga hirmsad lood
abielulahutused
lollid tülid lollid nääklemised, et käterätikute pärast
aga tegelikult
tegelikult ei tea kumbki
et miks see lõpuks nii läks
ja keegi
noh keegi ei peata lahkumist
või lahkuminekut
isegi mitte minu paljunäinud isa
ei näe seda
olgu ta taevas või maa peal
või veel kuskil
ta teeb haiget
teeb väga
ja muudab ja muutub aina
valusamaks

et nendega tahaks kokku puutuda
ma i tea miks
ma ei tea miks ma tahan
endale kogu aeg tõestada, et
tegelikult ei ole ma võimeline
armastama
ja armastatud olema
et tegelikult on see kõik niivõrd kaduv
ja kaotatud juba ette
mäng

valus on

vahel on tunne et almused
vahel aga
just siis kui ma tunnen su lõhna
päriselt
ja kui ma olen su ligi päriselt
kus ma ei saa mängida
et ma sind suudlen
vaid kus ma tõepoolest
olen sinu kallistuse seees
siis
siis
miks ma veel usun, et äkki

mis tunne on seda pilti vaadata
või mind või minu valehäbi
või paanikat?

veider ja valus

*******
võib-olla
ei peagi
otsima kedagi
ega kuhugi
lihtsalt tundma kuud
oma näol
ja teadma
ELU ON KOHUTAVALT ilus
oma kuupaistelises pimeduses
isegi olen kolm korda ilusam kuupaistelises peeglis
seljas
maani valge
inglikleit

(või rebin ma Walter Fordiga lahti ilust õuduse? Viimased on tuvid, tuvid, tuvid - täielik obsessioon kuubis, linnud, ta ilmselt kardab mind, mu väike prints ma mõtlen)

pane linnud

kriipivalt vastu
akent ja uksi prõmmima

vaata, kas enam julged

vastata kraaksatusele

kraaksatusega

või õpid hoopis korraga

lendama, laulma

vareseks katusele

või lendad mõnele

meeldivale ja vähemmeeldivamale

külla

paljude lindudena