ma ei ole ilmselt kunagi päris aus suutnud olla
ei enese ega teiste suhtes
noh kui aus olla
noh kui nüüd päris aus olla, siis juhtub kõike, juhtub igasugust
ja kõik see igasugune tekitab maagilise tunde
et kõik on hästi, kõik on ilusti, kõik on nii nagu peab, aga kas ta nüüd alati ka nii on
ei või kunagi teada - homme läheb veel paremini, homseks olen ma maailma kõige kuulsam
(siinkohal võiks rõhutada punkte, kuigi ma pole neid kuhugi kirja pannud, aga te ju näete neid PUNKTE)
ilmselgelt on inimene üsna keeruline olla
esiteks on meil liiga palju igasugu asju, mida me elu jooksul teha võime
näiteks võinuks ma saada baleriiniks või lasteaiakasvatajaks või medõeks (vabandust Sirly, kessa tead, et...)
teiseks kui lõpuks jõuadki selle otsuseni, sis mis takistab sind ennast ellu viimast? mis on see viimane päästikunupp, millele vajutada, et tegelikult teha seda, mida hing ihaldab?
tavaliselt näidatakse siinkohal kangelaslikult lohedega võitlevaid inimhingi, kes püüavad jõuda välise ja sisemise võiduni
aga mis siis kui ühel hetkel - ja selliseid hetki ju on, pole neist võitudest või isegi kaotustest, ei välistest ega sisemistest sooja ega külma, on kah, on jah, võib kah
mis siis saab?
et kukudki tänavale või jäädki kuhugi kaubanduskeskusse
NUIUTAMA
mis siis ikkagi saab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar