23 märts 2012

roosiaja inimeste mured - vielle fille



Fang Lijun (1963) küünilise realismi esindaja Hiinast


et ei tee midagi


kui inimene justkui midagi ei tee
siis ta nuiutab
aga küsimus on alati selles
et kas inimene
kunagi mitte midagi
tõepoolest ei tee

katkised roosid
katkised roosid
mis hoitakse alati alal
igal pool kus
on roose

igal pool on roosiaed
nõudepesemine
(vahel ka mitte)

ja sis tuleb
koleväike mees

***************************************

kallistustest sõpradele


hetked

minevikud

tulevikud

olevikud



kõik trambib end maasse

naeratused, ootused

vahel olen pilgeni täis midagi

pilgeni pilgeni see koorub naeratuseks minu suul



mu sõber tuleb ja kallistab mind

mu sõber tuleb ja kallistab mind

mu sõber tuleb ja kallistab mind



see ongi kõik

ja kõik muu

muutub rabedaks endatõestuseks

kõik muu vaatab mulle järele

minu väikseid teravaid vorme

puusi ja pisut kohmakat kõnnakut

nii hea on

nii kuradi hea on



naeratus kooldub kõikjale

inimesed peatuvad

inimesed vaatavad



Tommi ma tulen

Tommi ma loen sinu luulet

Tommi ma tean, sa uskusid minusse

ka siis kui mina ei uskund

ka siis kui keegi ei uskund

Tommi me oleme sõbrad

me oleme sõbrad siin pool ja seal pool

sest sind enam ei ole



surun su raamatu kurguni rinnule

nii nagu sõpru surun rinnule



ühe mu sõbra sõber tappis end sinu luulest ära aga see pole oluline



sa oled sirelilähedal sirelilähedal ka kõige kõledamal talvel sa oled liblikatiivastund, liblikatiivastund ka kõige tuhmimas pööningus ja ma surun oma huuled su laubale



kui oleksid mu isa

sa oledki

sa veel ei tea

sa oledki


Toomas Liiv 1989 Stockholmis Eesti majas

Kommentaare ei ole: