Fang Lijun (1963) küünilise realismi esindaja Hiinast
et ei tee midagi
kui inimene justkui midagi ei tee
siis ta nuiutab
aga küsimus on alati selles
et kas inimene
kunagi mitte midagi
tõepoolest ei tee
katkised roosid
katkised roosid
mis hoitakse alati alal
igal pool kus
on roose
igal pool on roosiaed
nõudepesemine
(vahel ka mitte)
ja sis tuleb
koleväike mees
***************************************
kallistustest sõpradele
hetked
minevikud
tulevikud
olevikud
kõik trambib end maasse
naeratused, ootused
vahel olen pilgeni täis midagi
pilgeni pilgeni see koorub naeratuseks minu suul
mu sõber tuleb ja kallistab mind
mu sõber tuleb ja kallistab mind
mu sõber tuleb ja kallistab mind
see ongi kõik
ja kõik muu
muutub rabedaks endatõestuseks
kõik muu vaatab mulle järele
minu väikseid teravaid vorme
puusi ja pisut kohmakat kõnnakut
nii hea on
nii kuradi hea on
naeratus kooldub kõikjale
inimesed peatuvad
inimesed vaatavad
Tommi ma tulen
Tommi ma loen sinu luulet
Tommi ma tean, sa uskusid minusse
ka siis kui mina ei uskund
ka siis kui keegi ei uskund
Tommi me oleme sõbrad
me oleme sõbrad siin pool ja seal pool
sest sind enam ei ole
surun su raamatu kurguni rinnule
nii nagu sõpru surun rinnule
ühe mu sõbra sõber tappis end sinu luulest ära aga see pole oluline
sa oled sirelilähedal sirelilähedal ka kõige kõledamal talvel sa oled liblikatiivastund, liblikatiivastund ka kõige tuhmimas pööningus ja ma surun oma huuled su laubale
kui oleksid mu isa
sa oledki
sa veel ei tea
sa oledki
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar