ma eile ka
töö juures
seisin korraga vaikses igavuses kunstiriiulite juures
ja
nagu ma mainisin ma ole ülesuheld
kohutavalt palju ja mul oli igav
ikka veel kohutavalt igav
ja ma ütlesin töökaaslasele, et äkki peaks peeniseid vaatama
kolm d peeniseid
tema ei osand selle peale midagi kosta
teisele töökaaslasele ütlesin, et äkki peaks koju
ostma kurja konseptsiooniga maali
sellise kurjuse maali või kurjast tädist maali
mitte Maali maali, vaid maali nõiast näiteks või printsessist,
kes on verd joonud, inimverd
uhh, et huvitavam oleks
sirbustes kirjutatakse hra Sauterist
kes on väga mõnus molutaja ja ma armastan teda
tema molutamise tõttu, aga
igav on ju
kohutavalt igav
peenised ja inimveri lõdvendavad igavust
(või ma lihtsalt ise olen nii igavaks muutund või hra Rimbaud oma kummaliste suhete tõttu Verlaine´iga on mind natukese teise nurga alt inimsuhteid vaatlema sundind) IKKAV noh
ei tegelikult ei ole seda nagu sellisel kujul väga vajagi
aga midagi on vaja
midagi, mis teeb sellest maailmast imelise koha
mis see on?
Tina Barney Marina´s Room 1987
Imeline? Roosa? Maailm?
kessa tegelikult
oled
tead, ma mõtlesin
ma mõtlen alati liiga palju
ja kontrollin andmeid
ja valutan südant
ja käitun inimestega
mitte kõige paremini
vahel teen isegi haiget
tead, ma mõtlesin
et tegelikult pean ma ise
endale selgeks tegema
aga see on võimatu
et miks mulle meeldib jõlkuda
sihitult mööda
pealinna sihtimata tänavaid
et nagu peaks olema
selline korralik
eesmärgiline liikumine
vahel on kaa
aga näe
täna ei
eile ei
üleeile
ja siis
ma lähen tööle
ma ei ole pesnud nägu
ja püüan luulet müüa
tegelikult tahaks voodisse minna
ja magada
nii nagu korralikud inimesed kunagi
kes kunagi ei tea
kes nad on
Anorektikust kofeiinik peab päevikut
kofeiiniku rõõmud
kui raha on null
siis
värised üle kere
nõrkemiseni
magad kell kaksteist päeval,
sest ärkasid küll kell seitse,
aga uni maandus tagasi ajju
kuni kella kolmeni päeval
ja öösel teda pole
lebad lakke vaatavana
ja ootad
tsehhov pulbitseb
hing on kinni
ööst me ei räägi
nagu hull
ja mõtled
et mis kurat toimub
söök
ei maitse
minu käimistest
aaloele
olen minagi käinud
kotti toppind
inimese hinge
ei
jätan maha
alati pisut lõhkeva
draama
ei ütle et vajalik
ei ütle et ei
las sis teab
kus
nagunii ei julge
ja see ongi tore
et ei
aga see veider tunne jääb
Koerast
pisikesele
koer tegi miljonäri eksnaise
sõbraks peremehele
ja koera peremees omakorda
naise mõrvarile
koer
kõik lood algavad temast
Varjudest ülekantud
Vari paesel pinnal
annab tunda
ülekandumist
uuele
ülekantud õlad
küsivad meest
aidata toidukotte koju
ehk üle nii paljude
varjude kanda
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar