10 märts 2012

segadus koos Orpheusega

unenäosegusus
unenäosegane


täna ma käisin katsetel
ma olen nii segaduses
ma pole tükk aega nii segaduses olnud
ma pole tundnud seda
kuidas ma astun välja iseendast ja ka seda pole ma tundnud, et mul on teatud tegelastest nii kahju, et hirmus hakkab endast, noh hra raudsepale ma muidugi ei meeldind, minusugused ei oska ju olla, minusugused

miks ma suudan ennast alati panna nendesse rollidesse, kus inimesed jäävad jällegi millestki ilma

millest? kellest? kuidas?

ma lasin neil oma monoloogi lugeda, ma lasen alati inimestel süveneda sellesse varjulisemasse, kaduvamasse, kadunumasse, aga ma ise olen alati segaduses, ehmunud, täiesti koletuslikult paanikas, seal ta sis seisab, see vana naine, vana, vana, vana ja ma tahan nutta, nagu ma tahan nutta ka Ernst Enno pärast, mis mul viga on, miks nad teevad mulle haiget, miks tema teeb mulle haiget

kurat küll Rimbaud, kuidas sind alles vaja on
vaja on

mis minuga toimub?

Kommentaare ei ole: