Vanatädi leti taga. Mees oli püsiklient. 1925. sündind. Juulis suri ära. Ei, me käime ikka siin ostmas. Jaa, või noh, mina käin. Illaario oli nimi, miskipärast pandi passi Ilaaria, ja nii ta jäi.
Seal ta siis on, kõik, mis lõpuks jääb, sellest, mis kunagi oli. Mingi napakas püsikliendikaart raamatupoes.
Kahju hakkab.
Muudan nime. Muudan kaarti. Muudan elu. Muudan kõike. Muudan ma või? Või kujutan ette?
*
Nüüd ma tean juba, miks herr IlusKolleeg ei salli mind. Ütlemata ei jäta ma kuraditki. Ja kui jätan, siis pead olema Poeet või Professor või keegi, kellele ma ainult hädavalus haiget teen. Väiksele Printsile kogu aeg. Väiksele Printsile tsiburaskaga.
*
1 kommentaar:
Aga just Poeetidele ja Professoritele peaksid sa haiget tegema.
Postita kommentaar