Täna on külm olla.
Naljakas ja kurvameelne ja külm.
Sa kirjutad luuletuse. Tead, kuidas mulle meeldiks (ja sa tead ju ka mu edevust), et see on minust. Aga ei ole. Või noh. Nagu Väike Prints pole kunagi ainult Väike Prints, vaid ta on alati midagi muud. Nii on ka sinuga lood sellised. Et sa pole kunagi ainult sina ja mina pole ainult mina. Miks?
Mu armas, me oleme kirjanikud. Vana mees minu mitmetahulisest elumajast küsis, et kas ma olen kirjanik või luuletaja või kedagi. No ilmselt olen. Ma enam väga sellele ei vaidle vastu. Aga ma ei ole sellega ka lõpuni päri. Ilmselt olen ma nii mõndagi. Nagu sinagi oled nii mõndagi. Alati natuke enam, kui sa oled.
Tööl on kurb. Nad teevad meile liiga või meie teeme neile või ma ei teagi. Ei tea kohe mitte mingitki pidi.
*
Poiss ostab raamatu: igal kohal oma lugu.
Särgi peal on kirjas: pilet ei kuhugi.
Kas eikuhugil on lugu?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar