12 jaanuar 2014

A vata niimoodi mõjub Matsuo Basho lugemine luuletustele - imelik lausa

*
Seon sõnad endaks
polegi päevi
kui elu ei tunduks tulev
ei uksest ei aknast

võta lahti vaid raamat
ja kao sinna, kus tuled
olgu punased või rohelised
või hoopistükkis violetset karva

lendavad need liblikad
mis lendavad nii harva
Harbini omad Ivanovi sulest
elu vaiksed kõnelevad tuled

(Katrina loodusluulet niisiis)

Issand - kui ma teda lugesin, siis ma kohe tundsin, et võtaks selle va oma kodu ja kujutlekski et olen nunn. Ma olen ju seda. Hambad lagunevad. Nii nagu selles filmis "Aitab jutust", kus ristiisa mängis meest, tavalist, täiuslikku, inimlikku, paksu, sooja, hella, armastusväärset - kuigi mitte kõigi jaoks. Ja siis ma tundsin, et nagu Matsuo Basho. Läheks ja vaataks, kuidas inimesed elavad. Aga ei jõua. Istud kolm päeva voodis ja loed, loed nagu hull. Loed asjust, millest sa varem ei osand lugeda. Aju jookseb kokku.

Kamahouse lõhnab kallite toitude järele ja koha järele, kus tahaks kogu aeg käia, sest seal on valgus. Kas te kujutate üldse ette, kui tähtis on valgus või valgustus, kui tahad lugeda või kirjutada. No ikka kujutate. Mina otsin kogu aeg kohta, kus olla, kus on valgus. Kuigi tegelikult ei pea. Ja kus on inimesi, et poleks see tunne, mis vahel kodus tekib. Eksvang riugab ikka mõne aja tagant, et küll ma olen ilus naine. Tõenäoliselt. Vastu ei vaidle. Ei viitsi enam. Vähemasti ei tule enam kätega selgeks tegema, et ilus olen.

S-Jga saime kokku. Hea oli. Ta on selline inimene, et tema juures tahaks alati naerda ja teda naerma panna. Lihtsalt puhtfüüsiliselt, teisiti nagu ei saakski. Ja jumal tänatud, et talle meeldivad poisid. Nii jumal tänatud. Siis ma ei pea mõtlema, et kasma peaks tast sisse võetud olema. Ei ole mõtet. Lihtsalt ei ole mõtet.

*
Lile

kallis, keda armastasid
kallis, keda pelgasid
kallis, ära endast
liiga palju arva

inimestel meeldib
sinu hirmust
näidata ju vahel
selgasid

kallis, ära karda
ma ei lase sulle
liiga teha

ausalt, kallis,
seda tuleb lasta harva.

*
mõnesse sõnasse
tardub naeratus
hing keerab ringi
ja mina ei tunne
et oleksin vaevatud
mina käin sinu kingis

ole, kes oled
olla võid naine
nii painav et
mehed ei tea
olla võid mees
nii lahtuv
et sinusse sulgeks
ma enda

hoia mind ainult
natuke nii
et hirmu ei ole
et homme ei ole
kellelgi mõtet
hoia mind endaga

Pelguranda
Kalamajja
Supilinna
Peedule
vii


Kommentaare ei ole: