* * *
see viis kuidas sa
endaks saad
on üks kummalisemaid
on üks valusamaid
on üks äraöeldamatumaid
viis kuidas kortsud
kerkivad kulmu
kuidas naised lähevad hinge
ja mis seal salata kehasse
kuidas mehed lõhnavad
selle järele
kuidas uusi inimesi sünnitada
kuidas Simone de Beauvoir
pole pooltki nii õudne olla
kui surnuyd
kui printsipiaalselt
maailmale kuuluv
eneseohverdaja
*
töökaaslane
võitleb vähiga
elu eest
mina otsin
pärismeest
elu eest
sõbranna
armastab
elu eest
aeg surub
noa selga
elu eest
*
kasvad suureks
aga suuremaks
nagu ei kasvaks
ikka poisid räägivad
erektsioonist
kõva häälega
sinu vastas
silmagi pilgutamata
teise tüdruku vastu
* * *
kõnnime keskusest välja
ja sina teed nalja
mina ütlen et
pane midagi peale
ikkagi külm ju
kakskümmend miinuskraadi
sina küsid, et mida
kondoomi või
jah, keerdukses
leiame orva
laste tegemiseks
vaikselt ja väledalt
voodis oleks nagunii
liiga igav ja pehme
* * *
kui see niru koer
keda perenaine
ei suuda jooma kõrvalt
ega töö kõrvalt
ega elu kõrvalt
jalutama viia
viib sind ulguvate hommikutega
suurde majja metsade keskel
kus askeldavad asjalikud naised
tunnen ma ärritavat
elusolemise kirge
ses ulus
mis palub
et teda märgataks
nagu meie, mu kallis
palume kogu elu
et meid märgataks
*
natuke hirmus on
kui ta tuleb
Paljassaarelt Kristiinesse
lõhnab Kopli
ja külma või mistahes
parasjagu kestva aastaaja järele
ja ma tean
et ta tuleb
oma ratastoolis
autode ja inimeste vahelt
minu raamatupoodi
tuleb minu ellu
nii nagu inimesed ikka
tulevad
puutuma oma olemasoluga
meie närve
ja iseenda südant
ja iseenda elu
ja mul hakkab häbi
oma uudishimu pärast
aga ma tean
et ta tuleb jälle
et mulle meenutada
et elu on hinnaline
ja igal hommikul tuleb ärgata
olgu sul jalad all
või mitte
olgu sul nägevad silmad peas
või mitte
ja selle eest
tahaks seda sünnistsaadik
ratastoolis meest
elu lõpuni
armastada
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar