27 jaanuar 2014

Vuntsidega pastakas ja roosiga seep

Unenäod.

Mõnikord kallistatakse su pea krampi ja ollakse närviline, teinekord ei osata olla, aga ollakse. Nii see elu käib. Nihkub ühest toanurgast teise. Unes on tal teine loogika. Unes on ta soe, vaikne, enesest heal arvamusel või jääl või olemisel. Unes sõidame mootorrattal ja mu süles on ta laps eksnaisega, unes on ta üldse mu naabripoiss, kellega me käisime plikasid piilumas, nii päevade kaupa. Unes istume mootorrattal ja mu süles on väike poiss, keda enda kõhule olen tõmmanud ja keda kuulen häält tegemas, vaikset ja vahedat. Unes.

Ta hoiab mind niimoodi süles, nagu ta pole kunagi kedagi varem hoidnud. Ta hoidub minusse niimoodi, nagu oleksin tähtis. Hetkeks, ilma et ma sellest arugi oleks saanud, olen.

1 kommentaar:

r2ndrott ütles ...

Armastus on ilus asi.