Sõlmed kaelas

No päris alati mind head naised ümbritsenud pole. Pole midagi öelda, eks. Head naised, head inimesed. Isa käsib alati endas vigu otsida, kui inimesed sinuga imelikult käituvad. Vahel ongi see nii, et oled kellegi kogemata endast  välja viinud või midagi. Või midagi. Praegu loen Meredith Fullerit. Kirjutada on raske. Isegi lugusid, rääkimata luuletustest, sest psühholoogia tekitab keerdkäike ajus.

Tantsija ei saanud lihtsalt vastata. Tööd on palju. Mina olin paanikas. Kipun piire ületama. See on natuke häiriv. Vähemasti mu enda meelest. Ebakindlus.

Jaa.

Meredith Fuller on muide kirjutanud sellise raamatu "Õelad tüdrukud". Seal on lause: Naised võivad olla iseenda kõige suuremad vaenlased, sest aegajalt suunavad nad oma ebakindluse teistele, ning see ei lõpe töökollektiivis kunagi hästi.
(lk 102)

Pisut hea ja pisut õõvastav lause. Pisut nagu peab paika. Või veab paika.

Muide mõrrad jaotas Fuller kaheksaks:

1) Väljatõrjuja

Sisuliselt tsikk, kes ei oska tööd teha ja tõrjub teisi nonde töökohustustelt eemale. Ta on kas haavatud ja vihane just nimelt selle peale, keda ta tõrjub ja kellele ta muide ei räägi, mis too valesti tegi. Kusjuures ma ise olen ka enda juures seda tõrjumise värki täheldanud. Teen näo, nagu probleemi poleks, aga tegelikult olen maruvihane ega suuda seda sõnadessegi panna, seega panen käitumisse. Räägitud on, kuidas vihane ämm soolab kõik üle, kui mini küll tuleb, või teeb muidu jubedusi, lihtsalt selleks, et ei tuleks.

Väljatõrjutu lihtsalt ei meeldi talle. Ei meeldi kohe nii palju, et ta ei oska isegi tere öelda enam.

Väljatõrjutust pole talle kasu. Mooramees on töö teinud, tuleb uus otsida. Sageli pole ka seetõttu kasu, et too võib natuke paremini osata tööd teha, kui preili väljatõrjuja.

Väljatõrjutav on talle ohtlik. 

2) Ebakindel mõrd

Teeb nii palju ületunde, et peale seda ei jää talle ei meest ega lapsi koju. Ei delegeeri kellelegi ülesandeid. Võtab isiklikult kõike. Kontrollifriik.

Ta kardab, et kogu ta autoriteet on ta enda väljamõeldud. Ta eraelu on kontrolli alt väljas ja ta ei tegele millegi muuga, kui teiste paanikasse ajamisega. Ta kannatab "issi väikse tüdruku" sündroomi all ja seetõttu meeldib ta kohutavalt meestele, kellega ta tööd teeb, aga naisi kannatab ainult siis, kui neil on täpselt samasugune arusaam ümbritsevast, nagu temalgi. Nondega vennastub. Uutmoodi lähenemine probleemidele või väljakutsetele tekitab hirmuhoo. Vat selline asi meenutab natuke mind. Kui tema pidi kõvasti vaeva nägema, pead sina ka.

3) Mürgitaja

Ta on see ainuke, kelle kohta võid kindlalt öelda esiteks laisk ja teiseks täiesti aruandmatu - ta süüdistab alati teisi selles, et tal on halvasti läinud, et ta ei oska teha distsiplineeritult tööd. Ta ei tunne iseennast. See võib tähendada seda, et ta võib hakata matkima kellegi riietumisstiili, käitumislaadi, töötamisviisi - lihtsalt selleks, et natuke ennast tunda paremini. Ta on kade ja põlglik. Kusjuures seda ikka juhtub. Ma jälgin iseennast vahel poognas ja see on huvitav, mis ma seal teen. Vahel käitun üsna jõhkralt ja absurdselt. Seal on näiteks üks selline kirjatsutra nagu leetar - tundub, et mingi aeg olin üsna ülbe temaga. Ma ei teagi miks, sest tekstid voolavad tal üsna kenasti ja on väga mõnusad. Omamoodi mõnusad. Kuigi kirjutamisega on see lugu, et mida rohkem ma sellega tegelen, seda keerulisemaks see muutub. Huvitavamaks. Arusaamatumaks. Seda rohkem mõistan ma enda rumalust. Ta tahab inimestele meeldida. Aga ta ei tee vahet meeldimisel ja tähelepanul. Ta võib ronida üsna ligi, rääkida väga isilikel teemadel, sellest, kuidas tal oli raske lapsepõlv või midagi, lihtsalt selleks, et saaks sinust midagi teada ja siis, siis hakkab see pihta.


Ja kui kellelgi on tunne, et te tahate ülejäänut viit tundma õppida käige poes ja ostke Äripäeva raamat "Õelad tüdrukud".