Kantseldamisest ja vestlusest

Ma võin väga vanemlik olla, kui ma purjus poeete kantseldan, rääkis SuurTihane.
Ahsoo, vastas KeskmineTihane ja tundis muret, et mida ta teeb, kui ta purjus SuurTihast kantseldama peab. Ja siis hingas kergendatult. Ta ei viitsinud mõelda rohkem kui tund ette.
Elu oli ju nagunii üks suur kantseldamis- ja käntseldamispaik.

 

*

Mitte karta ei ole kunagi põhjust. Hirm annab aeg ajalt tiivad ja lendamiseks polegi midagi muud tarvis kui tiibu. Võta see otsus vastu, vaene vana naine või noor ja elujõuline, tiivad tiivustavad ja muudavad aega ja meid ja meie muutume veelgi tugevamaks. 

Mul oli töövestlus. Naljakas töövestlus. Tundsin, kuidas mind tahetakse mitte mu kompetentsi vaid millegi muu pärast. Eks see kompetents tuleb kuskilt mujalt. Muljet tuleb jätta sellist sügavat, loodetavasti mitte dekolteelist ega säärelist, aga vahel tuleb seda ka teha, et säärelist muljet. 

Mu käest küsitakse, et kas

ma vastan, et jah

et mul on kohustused

sellised muusalised

neid peab vahel täitma

muidu täidavad neid ikka

mõned teised

kasvõi

IlusadKolleegid

teeme nii, et mul on kohustused

teeme nii et ma ei mõtle

ennast hulluks

ega ebanormaalseks

ma olen seda 

ja ma enam ei karda seda

ja ma lasen teistel ka olla

ja mitte enam karta