27 oktoober 2013

Vestlused poes

Sääl ta mul siis nüüd on. See mees. Minu valgel letil ja tema käes on kaks pakki tablette. Mehe suul on kaks raamatut: üks on miljonjäriks saamisest, teine on armastuse viiest keelest. Lõpuks on ta suus paar paratsetamoolija sellest teisest pakist kah tabletid.
"Uhh... Miks teil neid tablette nii palju on?"
"Einoh, eimidagist. Alati kui ma kohvi joon kõrvetab kõhus, siis tuleb tablette võtta. Ja alati, kui ma pean ringi sõitma unise peaga, tuleb kohvi juua ja kui und ei ole saanud, siis hakkab pea valutama. Selle vastu aitab paratsetamool. Ja ma eile tulin laeva pealt, Soomest. Seal tuleb kogu aeg kohvi juua, päris vastik kohe, ja tablette süüa. Kohv on seal odavam kui vesi. Nii et jah... Joongi kohvi. Eile õhtul pidin veel Pärnusse jõudma. Nii et seepärast valutab pea."
"Oi, oi, oi."
Vaatan vaesekest sellise tudise vanainimese poolhärdund näoga. Ilmselt on ta sama vana või minust pisut noorem mees, ehk siis hilistes kahekümnendates. Ei saa öelda, et inetu, aga ka mitte üleliia ilus. Natuke kahju on tast. Natuke rõõmus on kah tast. Viit armastuse keelt meie poes pole. Miljonäriks saamise raamat on küll, a seda ta osta ei raatsi. 
"Siis on teil ju päris õudne päev täna: kõht valutab, pea valutab ja viit armastuse keelt kah ei ole meie poes. Solarisse tuleb sõita."
Mees naerab selle peale.
"On see hea raamat?" küsib ta viie armastuse keele kohta.
"Peab olema hea. Väga paljud ostavad seda."
"Olete te ise lugenud?"
"Ei ole, mul ei ole armastusega probleeme."
"Mul ka mitte. Lihtsalt soovitati lugeda."
"No siis peab lugema."
*





Kommentaare ei ole: