Tunnetest ammoliidini

Üldiselt olen ma selline inimene, et mulle ei meeldi rääkida tegelikult oma tunnetest. Jah, mul on need täitsa olemas. Eriti on nad siis näha, kui ma vihaseks saan või roppu moodi mingisugusse ilusasse aga jobusse mehesse armunud olen. On selliseid olukordi, kas tead. Muidugi ,kui ma ühel hetkel ärkan sellest jõhkrast ja illusoorsest lembusest, on mul väga halb olla. Hea meelega läheks ja tapaks kellegi ära. Illusoorse kodaniku, a siis ma saan aru, et neid tuleb veel ja mõnes mõttes olen ma illusoorsele kodanikule tänulik, et ma nüüd sain teada enda kõige suurema nõrkuse.

Ja seepärast ei tahaks ma isegi mitte hullumaja vaikuse osakonnas viibida, kus kõik küsivad tundeid taga. Minu tunded ei ole lihtsad. Nad on keerulised ja ilusad - nii nagu ma isegi kogu oma hullumeelse ja haige perekonnalooga, mida ma tükikeste kaupa inimestega jagan. Aga ma olen, nagu ma olen. Lapsest saadik juba väike käsutav ja aegajalt kohutavalt tige plika. Umbes nagu Pipi, ainult veel vihasem ja otsekohesem, sellepärast ei ole minuga lihtne. Ja üldiselt teatud asjad võib minu kuuldes välja ütlemata jätta. Minu vanematest halba ei räägita, ega ka üleliia head.

Ei, ma ei arva, et mehed peaks rahakotid olema ja naised iluhaldjakesed, kes õpetavad meestele olema head. Minu meelest on see rõve, kui kõik suhted laveerivad sellisel tobedal tasandil. Mõned suhted muidugi võivad laveerida. Armastus on oluline, aga isegi naise-mehe vahelistes suhetes võiks see olla vabam, ausam, isegi jõhkram, ilusam, helgem, tulevikunägelisem olemine. Ja mitte ainult nende suhetes, vaid igal pool mujal ka.

Minu jaoks suhted muutuvad ajas ja inimesed koos suhetega.

Vaatan isa ja tema naist, vaatan venda ja vennanaist - ja vaatan näiteks ennast ja Professorit. Noh, okei, sõprus on midagi kummalist, seal ei muutu enamus asju kümne aasta jooksul ka. Aga armastuses muutub, sest suhe kasvab ja inimesed kasvavad, kui ikka kannatad oma mehe välja kõigi tema lollustega ja naise ka umbes samamoodi, siis sellise leppimise ja rahuga jõuategi sinna, kuhu tahtsite kõige alguses jõuda.

Kõige alguses tundub muidugi, et oletegi kohal, aga ei, see on illussioon.

*

Kihlasõrmuse probleem

Üks näeb kihlust

teine vaest luuletajat

kolmas küsib, et kas 

oli traadist tehtud

(luuletaja ütleb

et tema elu esimene

kihlasõrmus oli jah

traadist tehtud)

neljas küsib

et mis kiviga

et tema teeks 

ammoliidiga

luuletaja hakkab

oma kihlusi

kaitsma

Katrina kirjutab kogu fiasko üles, on millest rääkida.