07 oktoober 2013

Vähemisiklikult kõigile

*
see tunne on olnud
alati sant
kui sa küsid
et kuhu läksid
kuukiired peitu
või mismoodi
ma õppisin palvetama
päikesejumala poole
kes vajas verd
et olemas olla

ma ei tea
kasvasin sinust lahku
ja nii ta tuli

ei häbenenud
enam tappa
inimesi valguse pärast

*
"Ma ei lase sul iialgi olla
lihtsalt
ära isegi looda mitte
mine päris põhjani
ja too kõige
ilusamad pärlid välja
muidu pole mu surmal
ja su elul mõtet"

ütles mu surev ema,
Helena, ilusaim naine vist.

*
Öösel
kui ma enam ei tunne
midagi muud
kui küsimusi
oma pea kohal lõhkemas
ja pinge on keritud
niisama tuliseks
kui taevas
enne Maa lõplikku hävimist
kuulend enda sees sind

"me saame hakkama
meid on kaks
südant"

*
kui tahad kirjutada
ennast büstiks
läheb natuke kauem
aega kui 27 eluaastat

kui tahad kirjutada
ennast maailma südamesse
läheb rohkem
inimeste armastust
kui veiniarmastust
tarvis

kui tahad armastada
pead kirjutama
sest sa oled luuletaja
mu sõber

*
vend ütleb
et mehed ei oska
armastada
ja seepärast
otsivad nad taga
seda naist
kes oskab

ei tea
kõik minu mehed
oskavad
vend isegi oskab

neil on lihtsalt
kogu aeg hirm
et mis siis kui
see on viimane
armastus
mis neile anti

*
ma ei taha enam
ärgata surmahommikutes
mu ema
kõlgutab ikka
pilve peal jalgu

ja ma olen leppinud
nagu kõik Pipid lepivad
et isa on Kurrunurruvuti saarel
ja ema kõlgutab jalgu

lepi sinagi
oma surnutega
nii saab suuri tegusid teha
mu sõber


Kommentaare ei ole: