eluvalu

soolsambaks pooldund hetked
jõulunaeratused
jõulutervitused
leti taga
ja leti ees
nina all
ja nina sees

*
inimesed elavad imelikku, kahtlustäratavalt kohalolevat elu, vahel - mitte midagi pääle oma päävalu või kõhuvalu või eluvalu ei tea, a siis kui saavad teada, et teistel ka on pisut päävalu, kõhuvalu või eluvalu, siis muutub kõik kuidagi selgemaks ja mis seal salata helgemaks, on ju vaja olla abiks, on ju vaja olla olemas, on ju vaja olla SEE, aegade ja otsteta, igavene, ehmatav, kaduv, kõikehaarav, see

mu kallis, ära karda, sina pole ainuke isiksus, headuse ja ilu ja armastuse näljane, a ma enam ei viitsi, ma annan seda sulle, sest ma tean, et nõnda on kõige lihtsam vastu saada armastust, lööd pää vastu mu kodulage unustades, et sa ei tohi narivoodil tõusta,

ära siis tõuse
ärgu sul tõusku
ei käsi ega riist

suudlen su muhke täis päälage, vahel on tunne, et see on mõtetest täiesti täiesti täiesti lage, ja siis mingil hetkel nii ülepungind, et endal ka hakkab hirmus, Musil ja sina ja mina ja meie, kes me kardame päikest, kardame tuuli, kardame kõike, koos, külmal ja ilusal rannal ja sina ütled, et mul on kairos, hiljem lisad, et ma olen sama lollakas kui sina või veelgi lollakam

olgu ma olla
mu kallis
olgu ma olla

väike prints lubab külla tulla, a ta ei tule, ta ei ole nagu sina, et helistab ja teatab, et on taksoraha maha joonud ja ei ole jõululuuletust kirjutanud ja...

ühesõnaga, ta ei tee midagi, ja sina oled ikka nii õnnetu oma joomise pärast

nii paganama õnnetu

ja mina olen nii paganama lollakas.

ahteadküll

vahet pole

elan sellegi üle